Lutikad — kuidas ära tunda

Täiskasvanud lutikas on umbes 4–7 mm pikk, lame ja punakaspruun — pärast söötmist muutub keha ümaramaks ja tumedamaks. Vastsed on väiksemad ja peaaegu läbipaistvad, mistõttu on neid raske märgata.

Kindlamad tundemärgid: väikesed mustad täpid (väljaheide) madratsi õmblustel ja voodipesul, punakad plekid linadel (purustatud putukad) ning läbipaistvad, kestunud nahakestad voodiraami pragudes.

Lutikahammustused ilmuvad tavaliselt kaetud nahale, mis jääb une ajal lina alla (käsivarred, õlad, kael), ja paiknevad sageli sirges reas või tihedas kobaras. Sügelus algab tunde pärast hammustust, mitte kohe.

Kirbuhammustused on tavaliselt pahkluude ja säärte piirkonnas, iga hammustuse ümber on selge punane halo ja sügelus algab peaaegu koheselt. Kui kodus on lemmikloom, on kirp tõenäolisem esimene kahtlus.

Kõige sagedamini rändavad lutikad koju reisikoti või riiete sees pärast hotellis või hostelis ööbimist. Teine levinud allikas on kasutatud mööbel või madrats — kontrolli neid alati enne kojutoomist.

Paljukorterilistes majades levivad lutikad ka naaberkorterite vahel läbi seinapragude, pistikupesade ja ühiste torustiku­avade — seetõttu tasub kortermajas kahtluse korral infot jagada ka naabritega.

Kui kahtlustad lutikaid, ära hakka kohe ise pihustama — loe enne DIY-vs-spetsialist juhendit ja hinnavahemikku, et teha otsus faktide, mitte paanika põhjal.